E-õppe vahendite standardid ja spetsifikatsioonid

Sain lõpuks kõik standardikursuse kodutööd läbi vaadatud ja annan hommikul hinnetelehe ära. Üritasin hindamisel järgida 60-20-10-10 jaotust, mis kirjas kursuse aineprogrammis. Sellised detailsed hindamiskriteeriumid ei ole kahjuks mitte alati kõige inimlikumad, nii punktide põhjal moodustunud järjekord ja hinded ei lähe mõnel juhul teie otseste teadmistega kokku (aktiivsus aitas punkte tõsta või mingi asja tegemata jätmine langetada).

Kõige tublimad olid Krete, Kaisa, Tuuli ja Kaie, aga nad pole sugugi mitte ainsad, kes kokkuvõtteks hinde A said.

Tänud kursusel osalemast ja ilusat kevadet kõigile!

Ma pean väga vabandama, et vahepeal on töö asjad minust teerulliga üle sõitnud ja see kursus on tähelepanuta jäänud ((… Nüüd peame me end kokku võtma, sest jäänud on 8 päeva… Ära jäänud nädalate teemadega teeme järgmist:

• muudest õpitehnoloogia standarditest räägime lühidalt järgmises loengus ja jagame siin mõned lugemislingid, ülesandeid seoses nendega ei tule
• rühmatöö sobib hästi teema “E-õppe vahendite koostalitlusvõime ja standarditele vastavuse valideerimine” alla
• folksonoomiast ja Web 2.0 rakenduste spetsifikatsioonidest räägime järgmises loengus,  kuid ülesandeid nendega seoses ei tule.

Seega peame me praegu keskenduma sellele, et igal rühmal oleks rühmatööks midagi valmis järgmiseks laupäevaks. Rühmatöö teemad leiate Wikiversity lehelt. Heaks näiteks on SCORM rühm, kellel juba suur osa tööst tehtud. Teised rühmad võiksid nende eeskujul kasutada kas Wikiversity keskkonda või mõnda teist avalikku ühiskirjutusvahendit.

Enamiku rühmatööde puhul on vajalik õppejõu õigustes kasutajakonto erinevates õpihaldussüsteemides (Moodle, WebCT, IVA). Selle jaoks peate ise kasutajaks registreeruma ning seejärel saan ma teid kursusele lisada. Õpihaldussüsteemidest pääseb see rühm, kes katsetab IMS Learning Design vahendeid. LD tugi kolmes Eestis kasutatavas õpihaldussüsteemis puudub.

WebCT kasutajaks saab registreeruda aadressil https://webct.e-uni.ee/webct/entryPageIns.dowebct valides WebCT instantsiks “Kõrgkoolid”.

Moodle kasutajaks saab registreeruda aadressil https://moodle.e-ope.ee/login/signup.php. Seejärel on võimalik ennast ise kursusele õppejõuks lisada aadressil https://moodle.e-ope.ee/course/category.php?id=151.

IVA kasutamiseks on vajalik @tlu.ee e-posti aadress. Selle olemasolu korral saab sisse logida aadressil http://iva.tlu.ee/

Kui te olete kõigisse kolmesse keskkonda õnnestunult sisse loginud, siis saan ma teid õppejõu õigustes meie test-kursusele lisada. Selleks peaksite te saatma mulle e-maili peale oma kasutajanimed nendes keskkondades. Minu e-mail on hans (at) tlu (punkt) ee.

Ma olen nüüd tagasi internetti täis keskkonnas ja kursus võib jätkuda. Kursuse kavas tähendas see muudatus seda, et nädalad 7…11 liikusid ühe nädala võrra edasi ja varunädal tuli 08.12 pealt eelmisele nädalale. Mul on hea meel näha, et märkimisväärne osa teist on jõudnud esimese 6 nädala tööd tehtud.

Selle nädala teemaks on õpidisaini spetsifikatsioon IMS Learning Design. Selles valdkonnas paraku veel puuduvad rakendused, mis õppetöös praktiliselt laia kasutust leiaks.

IMS Learning Design spetsifikatsioonist lühikese ülevaate saamiseks tuleks kõigepealt tutvuda Ann Jeffery ja Sarah Currier poolt koostatud lühikese ülevaatega “What is… IMS Learning Design?” (PDF). Hea IMS LD praktiline näide on Versailles’ rahukõneluste kohta.

Seejärel tuleks katsetada mingi lihtsa paarist tegevusest koosneva õpitegevuse kirjeldamist LAMS abil. Kasutajaks registreerumise järel võib kohe valitud kasutajanime/parooliga sisse logida, mingit kinnitus e-maili pole vaja oodata. LAMS keskkonnas tehtud katsetused jäävad demoserveril sisseloginud kasutajatele näha. Mulle on nähtavad kõik “Demo Group D” liikmete poolt tehtud õpidisainid, võimalik, et osa teist sattub mõne teise demo grupi sisse. Nii et blogipostitust kirjutades märkige ära, mis teie õpitegevuse pealkirjaks oli. Avalikku URL’i LAMS keskkonnas koostatud õpitegevustel ei ole.

Olen Moldovas ja ilma normaalse internetita. Uued ülesanded tulevad järgmisel nädalal.

Kõigepealt jällegi paar sõna viiendast nädalast. Enamik nendest, kes 5. nädala ülesandeni on jõudnud, valisid SCORM paketi tegemise vahendiks eXe. Mõnel juhul tekkis probleeme RELOAD Scorm Playeri tööle saamisel. Ma kahjuks ei tea, millised probleemid sellega Windowsi peal tekkivad, nii et ei oska aidada. Svitlana proovis kasutada vanemat versiooni 1.2.1 ning tulemuseks oli võidukas Yahoo!!! - SCORM pakettide käivitamine õnnestus. Vanema versiooni puhul on Windowsi jaoks olemas eraldi installipakett.

Eraldi tahaks ma tähelepanu juhtida Kaisa tegemistele. eXe asemel otsustas ta proovida Xerte võimalusi ning valmistas õppematerjali Kolumbuse kohta. Tema blogis on ka mitmeid näpunäited Xertega tekkida võivate probleemide lahendamiseks.

Kuuendal nädalal keskendume me küsimustele ja testidele. Selle nädala ülesandeks on koostada üks lihtne test Hot Potatoes või TATS abil.

Hot Potatoes puhul oleks tuleks test salvestada nii Hot Potatoes oma formaadis (sõltuvalt vahendist .jqz, .jcl vms faililaiend) kui ka eksportida veebileheküljeks. Veebilehe võib siis üles panna TLÜ serverisse või mujale. Ma oleks väga tänulik, kui te Hot Potatoes jCloze või jQuiz lähtefaili mulle saaksite saata (näiteks e-postiga). Meil on hetkel valmimas LeMill uus versioon, kuhu lisandub võimalus importida küsimusi Hot Potatoes testidest. Hea oleks seda erinevate valmis testidega katsetada.

Juhul kui te valite testi tegemise vahendiks TATS keskkonna, siis on testi lõplik avalikustamine keerulisem. Ma suhtlesin arendajatega ja sain aru, et suvalisel veebikasutajal vist puudub võimalus PETS kaudu teste avalikustada. Nii et TATS abil tehtud testidele on kõige lihtsam viidata lingiga: http://ait.opetaja.ee/tats/tests/test_9277048986 (nähtav ainult sisseloginud kasutajale).

Et ülesandel oleks ka seos IMS QTI standardiga, siis võiksite kokkuvõtvas blogipostis üles loetleda IMS QTI küsimuste tüübid, mida kasutasite. Küsimuste tüübid koos näidetega on kirjas IMS Question and Test Interoperability Implementation Guide dokumendis.

Ma kahjuks ei jõudnud eelmise nädala jooksul rühmatööks vajalikesse õpihaldussüsteemidesse kasutajakontosid tekitada. Võtan selle sel nädalal käsile. Paaril inimesel on rühmatöö teema veel valimata, seda saab teha Vikiülikoolis rühmatööde lehel.

Õpitehnoloogia standardite loenguslaidid on nüüd SlideShares üleval.

Täpsemad lingid standarditele ja vahenditele paiknevad Vikiülikooli lehel iga nädala teema all.

Viienda nädala ülesandeks on katsetada SCORM paketi loomist ja käivitamist SCORM mängijas. Kõige lihtsam vahend SCORM paketi loomiseks on eXe. Selle katsetuse puhul õppematerjali sisu oluline pole, nii et ärge sellele aega kulutage. Siiski võiks eXe õppematerjal koosneda vähemalt paarist leheküljest, et SCORM sisupakettidega kaasnevad navigatsioonivõimalused ilusti välja tuleks.

Kui eXe abil tehtud SCORM pakett on eksporditud, siis võib selle käivitamiseks kasutada RELOAD SCORM 1.2 Player tarkvara. Lõpetuseks kirjutage lühike blogisissekanne katsetuse õnnestumisest või tekkinud probleemidest.

Kel on rohkem huvi eksperimenteerida, see võib eXe asemel katsetada SCORM paketi loomist Hot Potatoes, Xerte või mõne kolmanda vahendi abil.

Lisaks sellele peaksite te valima rühmatöö teema. Tegelen paari päeva jooksul sellega, et need rühmad, kes seda vajavad, saaksid ligipääse Moodle, WebCT ja IVA õpihaldussüsteemidele.

Neljanda nädala ülesanne oli pakkuda välja üldhariduskoolide õppematerjalidele sobiv metaandmete komplekt Koolielu portaali uue versiooni jaoks. Ühte kindlat õiget vastust siin pole, nii et kõik pakkumised on rohkem või vähem õiged.

Ma võiks selle ülesande juures selgitada, kuidas me valisime välja LeMill keskkonnas autoritelt küsitavad metaandmed.

• Title (1.2 General.Title) – õppematerjali pealkiri
• Language (1.3 General.Language) – õppematerjali keel
• Tags (1.5 General.Keyword) – märksõnad
• Author, Date (2.3 Life Cycle.Contribute) – autori nimi (2.3.2) ja muutmise aeg (2.3.3) tulevad automaatselt. Roll (2.3.1) on alati autor, teised variandid pole võimalikud.
• Subject area (9.2.2.2 Classification.Taxon Path.Taxon.Entry) – ainevaldkondade nimetused olid ette antud European Schoolneti poolt, kes seda projekti koordineeris.
• License (6.3 Rights.Description) – õppematerjali litsents, kõigi LeMill keskkonnas loodud materjalide puhul on see Creative Commons Attribution-ShareAlike 2.5

Kõik ülalpool toodud LeMill metaandmete elemendid vastavalt otseselt mingile IEEE LOM standardi elemendile. Lisaks nendele on meil kasutusel element Target group (sihtgrupp), mis ühendab endas kolm IEEE LOM standardi elementi:

• 5.5 Educational.Intended End User Role
• 5.6 Educational.Typical Age Range
• 5.7 Educational.Learning Context

Vanuse asemel otsustasime LeMill kasutajaliideses näidata klasse, sest õpetajad mõtlevad üldjuhul õppematerjali juures klassile, kus seda kasutada sobib, mitte õpilaste vanusele. IEEE LOM standardile vastavate metaandmete väljaandmiseks teistele süsteemidele kasutame järgmiseid teisendusi:

• ‘pre-school education’:'U-6′
• ’1st grade’:’6-8′
• ’2nd grade’:’7-8′
• ’3rd grade’:’8-10′
• ’4th grade’:’9-11′
• ’5th grade’:’10-12′
• ’6th grade’:’11-13′
• ’7th grade’:’12-14′
• ’8th grade’:’13-15′
• ’9th grade’:’14-16′
• ’10th grade’:’15-17′
• ’11th grade’:’16-18′
• ’12th grade’:’17-19′
• ‘higher education’:’18-U’
• ‘adult education’:’18-U’
• ‘teacher training’:’21-65′
• ‘teachers’:’21-65′
• ‘special education’:’6-19′

Intended End User Role otsustasime klassidega kokku panna, sest meie materjalidel on kaks peamist lõppkasutajat – õpetaja ja õpilane. Kontekstide tüüpilisteks näideteks on kool, kõrgharidus ja koolitus. Otsustasime ka need klasside loetelule lisada.

LeMill algfaasis kasutasime me ka õppematerjali tüüpi (5.2 Educational.Learning Resource Type), kuid otsustasime selle eemaldada, sest IEEE LOM loetelu õppematerjalide tüüpidest tekitas kasutajates pigem segadust. Samuti loobusime me õppematerjali kirjeldusest, et vähendada kasutaja poolt täidetavate väljade arvu.

Lõpetuseks üks huvitav esitlus metaandmete kohta, mille ma hiljuti SlideSharest leidsin:

Selle nädala ülesanne jõuab teieni alles teisipäeva hommikul. Punastan natuke ja proovin järgmine nädal kiirem olla…

Kõigepealt väike kokkuvõte eelmise nädala ülesandest, kus te ise õppematerjalide loomisega tegelesite. Tunnis ma kahjuks ei jõudnud LeMill ja eXe võimalusi põhjalikult näidata ning seetõttu pidite te nende kasutamist ise avastama. LeMill arendajana on mul muidugi huvitav näha kuidas inimesed ilma erilise õpetuseta LeMill keskkonnas hakkama saavad või ei saa. Samuti on huvitav näha teie arvamust eXe eeliste ja puuduste kohta.

LeMill on pideva arenduse all ning seetõttu ei pääse me ka vigadest. Hetkel on tekkinud terve rida probleeme meie tekstitoimetiga (kasutame selleks Kupu tarkvara), mis ei taha Firefox 3 brauseriga hästi läbi saada. Meie programmeerijad on nendest probleemidest teadlikud ja üritavad lahendust leida.

Mõned näited valminud materjalidest:

• http://lemill.net/content/webpages/murdunud-jalaluu-lahasesse-panek-3/
• http://lemill.net/content/exercises/helkur/
• http://snufkin1.pri.ee/3_ylesanne/
• http://www.volsys.ee/TLU/excel/

Eelmise nädala ülesanne oli natuke mahukam kui tavaliselt, seetõttu pole paljud sellega veel valmis jõunud. Proovin selleks nädalaks anda väiksema ülesande, mille peaks saama paari tunniga läbi mõeldud ja blogisse postitatud.

Selle nädala ülesanne on tutvuda IEEE Learning Object Metadata standardiga (PDF) ning Euroopa üldhariduskoolide õpiobjektide repositooriumidele mõeldud LRE Application Profile 3.0 rakendusprofiiliga (PDF).

Lähiajal hakatakse arendama haridusportaali Koolielu uut versiooni ning uuendatud saab ka õppematerjalide osa. Praeguste suhteliselt üldiste metaandmete asemel (vt näiteks http://www.koolielu.ee/pages.php/03070101?txtid=1861) hakatakse iga õppematerjali juures kuvama täpsemaid andmeid IEEE LOM ja LRE AP 3.0 järgi. Teie ülesandeks on pakkuda välja nimekiri metaandmete elementidest, mis oleks ühelt poolt piisav kuid teiselt poolt mitte liiga keeruline keskmise kooliõpetaja jaoks. Iga elemeni juurde võiksite ka lisada selle numbri IEEE LOM standardis, et kõik üheselt mõistetav oleks (näiteks 5.2 Learning Resource Type).

Eeskuju saamiseks võite vaadata erinevates repositooriumides kasutatavaid metaandmeid (Ariadne, Merlot, LeMill jne). Nagu nendest näidetest paistab, ei pruugi kasutajale näidatavad metaandmete elementide nimed täielikult kattuda IEEE LOM standardis kirjas olevate nimedega. Samuti võib mõni keskkond lisada omale vajalikke metaandmete elemente. Näiteks Soome õpiobjektide repositooriumis Opit on kasutusel 82 erinevat metaandmete elementi (need on 2005 aasta andmed). Kasutajatele näidatakse nendest 82-st elemendist ilmselt ainult väikest osa. Ma oletan, et ka teie nimekiri jääb 10…15 elemendi suuruseks.

Kohtumiseni laupäeval kell 14.00 loengus.

Täna käivitus Vikiülikooli teine kursus “Töö allikatega, viitamine ja viidete haldamine e-õppes“. Täpsemat infot kursuse kohta saab Vikiülikooli lehelt ja kursuse ajaveebist. Kursus kestab 8 nädalat ja toimub 100% e-õppena. Kui kellegil on huvi kursusel osaleda, siis saab registreeruda Vikiülikoolis osalejate leheküljel. Hea mõte on ilmselt uue kursuse jaoks eraldi ajaveeb teha. Mingeid ainepunkte Vikiülikooli kaudu osalemine teile ei anna, kuid äkki tulevad omandatud teadmised magistritöö kirjutamisel kasuks…